Varajane sort kasvatamiseks nii avamaal kui katmikaladel, viljaliha tihe ja mahlakas.
Eng.: Radish. Suom.: Retiisi. Sven.: Rädisa. Bot.: Raphanus sativus L.
* Rediseseemnete külviks ettevalmistamine.
Valitakse välja suuremad, hea idanemisvõimega seemned ja leotatakse 12 tundi (mitte kauem) või siis külvatakse kuivana. Seemned külvatakse vaokestesse, jättes seemnete vahekauguseks 2-3 cm. Varajased külvid kaetakse kilega, mis asetatakse tugedele 40-50 cm kõrgusele peenra pinnast.
Redise kasvatamine katmikalal.
Selleks sobivad lühikese viljelusajaga sordid. Need kasutavad efektiivselt päikeseenergiat, kasvavad kiiresti, ei moodusta nii kergesti õisikuid ja juurvili on tihedam. Saaki on võimalik saada 18-30 päevaga.
Redis on üsna külmakindel. Seemned idanevad juba +4+5°C juures. Kile all taluvad tõusmed lühiajalist temperatuuri alanemist +1°C, peenral aga -1-2°C külma. Redis on tundlik kõrgete temperatuuride suhtes, avamaal talub lühiajaliselt temperatuuri kuni +30°C. Kasvuhoones aga võib +20°C takistada juurviljade moodustumist. Üldiselt on redis rohkem tundlikum kõrgenenud temperatuuride suhtes. Optimaalse temperatuuri puudumisel hakkavad juurvilja asemel kasvama hoopis lehed.
Lavade ja kasvuhoonete tarbeks võib segada mitmesuguseid mullasegusid kõdusõnnikust ja mättamullast (40:60 või 60:40). Mättamulda võib asendada tavalise põllumullaga. Segu võib teha ka kolmest komponendist: mättamullast, kõdusõnnikust ja turbast (40:40:20 %). Kasutades vana kasvuhoonemulda, tuleks teda segada võrdses koguses mättamullaga. Nii mätta- kui põllumuld peaksid olema kerge või keskmise mehaanilise koostisega. Nii lavasse kui kasvuhoonesse külvatakse redis märtsis- aprilli alguses.
Külvatakse kas markeri abil või lihtsalt puistates. Seemnekulu 2-4 g/m2. Külvisügavus 2-2,5 cm. Kuni tõusmete ilmumiseni hoitakse temperatuur +15+20°C. Peale tärkamist alandatakse temperatuuri +8+10°C, et tõusmed ei veniks välja. Niisugust temperatuuri hoitakse esimeste pärislehtede ilmumiseni. Seejärel tõstetakse temperatuuri jälle +15+18°C.
Mullaniiskus hoitakse 60-70% piires. Seda reguleeritakse kastmise sageduse ja normidega. Kasta on parem selge ilmaga ja hommikupoolikuti. Väikse aurustumise korral on oht mulda üle kasta. Palavate ilmadega kasta sagedamini. Tähelepanu ! Suure mullaniiskuse korral on bakter- seenhaiguste oht !
Juurviljade moodustamise alguses on vajalik väetamine (10 l veele 20 g karbamiidi ja 30 g kaaliumkloriidi). Redist koristatakse valikuliselt. Juurvilju saab säilitada külmikus kilekottides kuni 35 päeva. Säilitamise pikkus sõltub sordist.